Näitus: "Kodumööbel" | Majad Ajas
Kohaliku aja järgi. Sajand Eesti linnakodu.
Kodu on meie isiklik ruum, mille kujundamine võtab tavaliselt aastaid, see võib olla nii teadliku kui ka juhuslikuma iseloomuga tegevus. Koduseid harjumuspäraseid asju me enda ümber peaaegu ei märkagi, ometi on ruumide planeering, mööbli valik, värvid ja tekstiilid kõik osa elamise kultuurist ning seda kultuuri on möödunud sajandi algusest saati ikka püütud kasvatada, trükistes ja ajakirjanduses lõputult juhiseid jagades. Nüüdisaegse linnakorteri tulek olid 20. sajandi moodsa arhitektuuri kõige olulisem märksõna, sest usuti, et muutus ühiskonnas saab alata vaid inimese eluolu uuendamise tasandilt. Tehnoloogia areng on uuenemist pidevalt päevakorras hoidnud ning inimese elustiili kujundanud – alates esimestest kodumasinatest möödunud sajandi algupoolel kuni nutikate digilahendusteni tänapäeval. Korteri suurus, mööbli kättesaadavus, majapidamistööde korraldus, naiste tööhõive ja inimeste üldine elatustase – kõik see mõjutab selle ajahetke arusaamist heast ja ilusast eluruumist.
Eesti juubeliaastal toimuva näituse eesmärk on teha sissevaade sajand kestnud kodude muutumisprotsessi, siduda isiklik ruum avalikuga, aga näiteks ka ajastu moega, mis erinevalt mööblikunstist on üks kiiremini ja täpsemalt hetke tabavaid kunstiliike. Eksponeeritakse nii unikaalmööblit, tänaseks disainiklassikasse kuuluvat seeriatoodangut kui ka argikeskkonda, tavalist koduinterjööri, nii palju, kui seda avalikesse arhiividesse jõudnud on. Tuleb tõdeda, et muuseumikogude valik oli piiratud ega anna edasi kodukujunduse lõputut variatiivsust. Muutused kodudes on olnud aeglased, professionaalsete sisearhitektide käsi jõuab nendeni harva ning valdavalt on tegu n-ö rahvakunstiga, elanike endi loodud isikupärase keskkonnaga. Ehkki mööbel on enamasti masstoodang, on selle kujundamise taga alati professionaalsed autorid ning neil asjadel on tähendus. See võib olla nii sümboolne koht stiiliajaloos kui ka esemete materiaalne või tehnoloogiline pool – kuidas nad on tehtud, kui vastupidavast materjalist, milline on nende elutsükkel näiteks pärast katki minemist? Milline on mööbli keskkonnamõju? Säästlikkus nii mööbli tootmisel kui ka kasutatavates materjalides on täna väga aktuaalne teema. Elamise ruum ja selle materiaalne pool on alati osa laiemast ühiskondlikust tähendusväljast.
Saate autor ja toimetaja: Lea Eisen, Operaator: Roman Vassiljev (RV Studio),
Montaaž: Margo Pajula.
Kodu on meie isiklik ruum, mille kujundamine võtab tavaliselt aastaid, see võib olla nii teadliku kui ka juhuslikuma iseloomuga tegevus. Koduseid harjumuspäraseid asju me enda ümber peaaegu ei märkagi, ometi on ruumide planeering, mööbli valik, värvid ja tekstiilid kõik osa elamise kultuurist ning seda kultuuri on möödunud sajandi algusest saati ikka püütud kasvatada, trükistes ja ajakirjanduses lõputult juhiseid jagades. Nüüdisaegse linnakorteri tulek olid 20. sajandi moodsa arhitektuuri kõige olulisem märksõna, sest usuti, et muutus ühiskonnas saab alata vaid inimese eluolu uuendamise tasandilt. Tehnoloogia areng on uuenemist pidevalt päevakorras hoidnud ning inimese elustiili kujundanud – alates esimestest kodumasinatest möödunud sajandi algupoolel kuni nutikate digilahendusteni tänapäeval. Korteri suurus, mööbli kättesaadavus, majapidamistööde korraldus, naiste tööhõive ja inimeste üldine elatustase – kõik see mõjutab selle ajahetke arusaamist heast ja ilusast eluruumist.
Eesti juubeliaastal toimuva näituse eesmärk on teha sissevaade sajand kestnud kodude muutumisprotsessi, siduda isiklik ruum avalikuga, aga näiteks ka ajastu moega, mis erinevalt mööblikunstist on üks kiiremini ja täpsemalt hetke tabavaid kunstiliike. Eksponeeritakse nii unikaalmööblit, tänaseks disainiklassikasse kuuluvat seeriatoodangut kui ka argikeskkonda, tavalist koduinterjööri, nii palju, kui seda avalikesse arhiividesse jõudnud on. Tuleb tõdeda, et muuseumikogude valik oli piiratud ega anna edasi kodukujunduse lõputut variatiivsust. Muutused kodudes on olnud aeglased, professionaalsete sisearhitektide käsi jõuab nendeni harva ning valdavalt on tegu n-ö rahvakunstiga, elanike endi loodud isikupärase keskkonnaga. Ehkki mööbel on enamasti masstoodang, on selle kujundamise taga alati professionaalsed autorid ning neil asjadel on tähendus. See võib olla nii sümboolne koht stiiliajaloos kui ka esemete materiaalne või tehnoloogiline pool – kuidas nad on tehtud, kui vastupidavast materjalist, milline on nende elutsükkel näiteks pärast katki minemist? Milline on mööbli keskkonnamõju? Säästlikkus nii mööbli tootmisel kui ka kasutatavates materjalides on täna väga aktuaalne teema. Elamise ruum ja selle materiaalne pool on alati osa laiemast ühiskondlikust tähendusväljast.
Saate autor ja toimetaja: Lea Eisen, Operaator: Roman Vassiljev (RV Studio),
Montaaž: Margo Pajula.
Тэги:
#Arhitektuurisaade #arhitektuur #tallinn #estonia #majad_ajas #majad #Eesti_Arhitektuurimuuseum #Arhitektuurimuuseum #Museum_of_Estonian_Architecture #Estonian_Museum_of_Applied_Art_and_Design #Kadriorg #majadajas #Ain_Järve #eesti_arhitektide_liit #eesti_noorte_arhitektide_liit #estonian_architects_union #tallinn_architecture #tallinn_architecture_biennale #Disaini_ja_ArhitektuurigaleriiКомментарии:
Näitus: "Kodumööbel" | Majad Ajas
Majad Ajas
ZAKKUM // Yüzük
ZAKKUM
Tanglewood in Renton, Washington | American Classic Homes
AmericanClassicHomes
오토링크와 셀마 리가춰의 문제
색소폰 레시피 Saxophone Recipe
小敏迦南诗歌新曲#1987《不安的年代 愿你平安》
神州傳播協會China Soul
Татьяна Черниговская о нейронных связях мозга
ИСКУССТВО ЖИТЬ
माजरा फार्म हाउस|Farming in Saudi Arabia @Shaheer_Alis_Exploration
Daily Shaeer Vlog
![[전남주택매매] 매물번호#399 바닷가 바로 앞 주택 매매 ! 무안군 청계면 복길리 시골집 시골땅 촌집 촌땅 매매](https://hdtube.cc/img/upload/a2RLVHZ6M2tYdFE.jpg "[전남주택매매] 매물번호#399 바닷가 바로 앞 주택 매매 ! 무안군 청계면 복길리 시골집 시골땅 촌집 촌땅 매매")
